Allan Vainola (sündinud 11. märtsil 1965 Tartus) on eesti rockmuusik ja -helilooja. Olnud tegev kitarristi ja/või lauljana ansamblites: Ajutine Valitsus (1980–81), Velikije Luki (1982–83), Terendus (1984–85), Ükskõik (1986–88), Metro Luminal (1988–96) Vennaskond (1990-1995; 1998-2004), Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber (1994-), Sõpruse Puiestee (2002-), The Flowers of Romance (2004-2008) Aastal 2006 alustas sooloprojektiga Unenäopüüdjad, 2007 asutas ansambli Kelder. Tegelnud järjepidevalt kontserttegevuse ja heliloominguga, kirjutanud kokku üle 100 laulu ja heliteose (neist tuntumad „Riia mu arm”, „Insener Garini hüperboloid”, „Pille-Riin”, „Subatlantiline kohtumine”, „Loss Taivalkoskis“, „Eleegia”, „Augustiöö“, „Kaks meest“, „1905”, „Transistorraadio“ jne). 2007 ilmunud raamat “Allan Vainola laulud” sisaldab valikuliselt neljakümne 1987–2007 loodud laulu noote ja laulutekste/luuletusi. On kirjutanud muusikat ka filmidele ning mitmele menukale teatrilavastusele nagu „Daamide õnn” (1997), „Ronja” (1998), „Huck” (2000) ja „Mort, surma õpilane” (2001), „Mängija“ (2007) rez. K. Kruusiauk.